Igastahes ma hakkan kuskilt otsast pihta. :)
2 nädalat tagasi algasid tüdrukute korvpallimängud. Siiamaani oleme mänginud 5 mängu. 3 neist võitnud ja 2 kaotanud. Esimene kodumäng oli tõeliselt võimas. Ma millalgi juba kirjeldasin meie kooli spordihinge ja pep clubi (õpilasfännklubi) võrkpallimängudes. Nüüd mõelge, kuidas ma seda kirjeldasin ja korrutage see hingestatus 6kordselt. :D Korvpall on mega!! Esimesel kodumängul oli kohal oma 40 pep club liiget, kõik riietatud valgesse. (Esimese kodumängu teema oli valge. Teise kodumängu teema oli kauboi, niiet seal kandsid kõik ruudulisi särke ja kauboimütse). Enne mängu algust muide toimus väike grillpidu. Enne varsity mängu jooksime väljakule läbi hiiglasliku paberplakati ja pep clubi liigetest moodustatud koridori. See oli võimas!! :D Korvpallimängijaid koheldakse siin tõega nagu superstaare. Mõlemad kodumängud oleme võitnud. Eriti tore oli teine kodumäng, sest see oli väga tasavägine (võitsime vaid 1 punktiga). Rahvas läks segaseks.
Soendusdress on pagana palav ja tobeda välimusega aga kooli nimel peab kandma seda :D
2 nädalat tagasi käisime Indianapolises broadway showd vaatamas. See oli väga suur ja võimas üritus koos kooriga. Esinejad olid tohutult andekad ja ma ei oska pakkudagi kui palju raha lavakujunduse peale kulutatud oli. Mul tekkisid korduvalt külmavärinad, see oli võimas.
Teater väljastpoolt
Etendus algas sellega, et kõik tuled läksid kustu, selle hiiglasliku lohepea silmad põlesid punaselt ja see pea liikus. Dramaatiline muusika ka muidugi. :D Igastahes see lohe oli üks mu lemmikasju, sest see oli lihtsalt nii hiiglaslik ja võimas!'
Muuseas sel päeval, kui me showd vaatamas käisime, oli Indianas ja naaberosariikides tornaadohoiatus. Ainuüksi Indianas oli 10 tornaadot olnud see päev. Lähim linn, mis kahjustatud sai, oli väikelinn, mis asub Jasonvillest kõigest 15 minuti kaugusel.
Teisipäeval toimus koolis meie lõunalaua kõrval tüdrukute kaklus! See tüdruk, kes kaklust alustas, viidi minema politseiniku ja kahe meesõpetaja poolt. (see politseinik on meil koguaeg koolis kohal). See tüdruk proovis ka politseinikut luau. Hiljem sain teada, et see neiu oli just paar päeva tagasi noorte vaimuhaiglast välja saanud niiet ta on ebastabiilne. Kaklused muidu meil koolis populaarsed ei ole, nagu Ameerika filmides. Seega küttis see rahva kenasti üles ja sel päeval ainult sellest räägitigi.
Kolmapäeval ametlikult noortegruppi ei toimunud, sest meie noortepastor oli naisega Floridas puhkusel 1 aasta aastapäeva puhul. Selle asemel kogunesime Dylani juures, kus toimus bonfire ja pärast seda suundusime Taco Belli.
Neljapäeval oli suur KONTSERDIPÄEV!!! :D P!nk concert it is! :D Nendele, kes sellest teadlikud ei ole veel, siis käisime Marlene, Lisa ja Colega P!nki kontserdil Indianapolises. Omamoodi elamus oli juba asuloht. Nimelt oli lava üles pandud Pacersite kodusaalis! See hall oli hiiglaslik!! Seintel rippusid megasuured pildid mängijatest ja erinevatest tiitlitest, mis võidetud on. Kontserdi kohta ei ole mul kuigi palju sõnu. See oli sõnulkirjeldamatult võimas!! Ta rippus maa ja taeva vahel pea iga teine laul. Seega show oli aukartustäratav. Kõige viimase laulu (So What) ajal lendas ta terve saali kohal ringi ja peaaegu puudutas inimesi. Rahvas oli hullumas. Samas oli etendus vaheldusrikas. Näiteks ühe pala esitas ta ise klaveril saates ja ühe laulu koos akustilise kitarriga.
Pala akustilise kitarriga
"Sober"
Lavakujundus
Mõned inimesed olid parasjagu kummalised. Iga viies inimene oli oma pea roosaks värvinud või päris pinki soengu lasknud lõigata.
Reedel oli ametlik korvpallihooaja alustamine koolis. Õhtu algas sellega, et poisid mängisid üksteise vastu. Hiljem läksime terve kooliga õue ja seal oli hiiglaslik lõke. Midagi sellist nagu Eestis Jaanipäeva puhul tehakse. :D Mõned laulsid koolilaule. Seal sai natuke näksimist ka. Kõik seniorid astusid lavale ja nad tutvustasid endid paari sõnaga, rääkisid, mis spordiga ja kaua nad tegelenud on keskkoolis ja soovisid teistele edu. Pärast seda oli vabalava kõigi karaokestaaride päralt. Sellist tagasihoidlikust, nagu eestlastele kombeks, Ameerika noored ei tunne. Kuulda sai igat sorti laule igat sorti esituses. :D
Eelmine nädalavahetus õnnestus mul ka Ameerika kino ära näha esimest korda. Käisime Christiani ja Joshiga "Catching Fire"it vaatamas. Kinopileti peal istekohta kirjas pole. Saalis on vabad kohad seega on tark varakult kohale minna. Muidu midagi väga teistmoodi pole kui meil eestis. Ehk veel see, et saalis puuduvad igasugused tuled. Kui meil märgib tulede kustutamine reklaamide lõppu ja filmi algust, siis siin film lihtsalt algab. :D See kõik võib muidugi erineda teistes kinodes.
Täna siinkohal lõpetan, sest Laupäevaõhtused plaanid ootavad. Aga ilmselt leian homme pärast kirikut aega, et ka Thanksgivingust ja Black Fridayst kirjutada. Need kaks on siiamaani kindlalt mu lemmikpühad Ameerikas. :D
Päikest!
Kai
No comments:
Post a Comment