Thursday, July 25, 2013

Pakk USAsse

Sain selle pakiga ka lõpuks ühele poole! Aega võttis, aga vähemalt jõuab kingitus kohale enne mind. :D


Viimasel ajal on mul koguaeg väga-väga kiire olnud. Viie päeva pärast lähen juba Portugali. Sealt tulen 12.augusti õhtul tagasi ja 14. hommikul sõidan USAsse. Aega on nii vähe, teha jubepalju!

Pakist väga pikalt ei kirjuta. Seal on maiustusi, pildid, laualipp, magnet, kiri...


...t-särgid kõigile pereliikmetele...



...ja kaart. :)


CD-plaadid, Vana Tallinna, musta leiva ja muud nänni võtan ise USAsse kaasa. Üks päev just käisin vanalinnas suveniiripoodides. Kõvasti raha läks igasugu vidinate peale. :)

Täna tellis isa mulle digika ka ära. Selle peaksin 5-7 päeva pärast kätte saama. Siis tuleb lõpp neile telefoniga tehtud piltidele.

Päikest! :)
Kai

Thursday, July 11, 2013

Viisa

Üleeile oli mul viisaintervjuu ja nüüd on kogu viisatralliga ühel pool. Tegelikult polnudki see nii hull kui kartsin.

YFU Eesti aitab tulevasi võppe viisa tegemisel nii nagu oskab. Seega pole kellelgi vaja paanitseda. Kindluse mõttes kirjutan ka siia, kuidas mina viisat taotlesin.

  1. Panin internetis kinni ajad notari juurde ja viisaintervjuule
  2. Vanemad vormistasid notari juures vanemateloa
  3. Sain YFU Eesti käest DS 2019 vormi ja paberi, mis kinnitab, et olen YFU õpilane
  4. Tegin viisaankeedi jaoks digitaalse foto
  5. Täitsin elektrooniliselt viisaankeedi (see oli terve protsessi kõige tüütum osa :))
  6. Isa maksis viisa taotlemise tasu ja SEVIS maksu
  7. Läksin koos dokumentidega viisaintervjuule 


Enne USA saatkonda sisenemist on vaja läbi käia mingisugusest läbipaistvast turvaruumist. Seal kontrollitakse su paberid üle sarnase asjaga nagu lennujaamades käsipagas. Mittemingisugust elektroonikat (ka mälupulka näiteks) kaasa võtta ei tohi. Kui sul midagi kaasas on, siis see tuleb turvaruumi hoiule jätta. Sealt edasi tuleb minna ooteruumi. Ooteruumi kõrval on 3 klaasist kabiini(?), kus pead dokumendid ära andma. Siis saad ära täita postisaadetise lehe ja jääd ootama. Ka intervjuu toimub selles klaasist kabiinis.

Ooteruumis ootasime koos Merili ja Saalega ja hiljem nägin veel ka Martinat. Intervjuu ise oli pingevaba ja mees, kes mind intervjueeris, väga tore. Pidin andma sõrmejäljed ja siis küsis ta mu käest lihtsaid küsimusi nagu: kas ma olen juba enda perega suhelnud, kas ma olen varem USAs käinud ja kas mu keskkoolil on korvpallitiim (ta luges kuskilt ankeedi pealt, et ma mängin korvpalli). Ausaltöeldes tundus see jutuajamine suhteliselt mõtetu, sest mingit erilist infot ta küll ei küsinud. :)

Peagi peaksin ma oma passi koos viisaga tagasi saama ja Hello USA! :D



Marlene jagas mulle facebooki linki, mis loendab päevi, tunde, minuteid ja sekundeid hetkeni, kui mina peaksin jõudma Indianapolise lennujaama ehk hetkeni, kui tema mind näeb. Nüüd ma ei peagi enam ise päevi lugema lol. :D Kui kõik sujub kenasti, kohtun ma oma perega sealpool lomp 34 päeva ja pisut vähem kui 7 tunni pärast.


Kai