Hostõde ja pakk USAst

Jah, mul on nüüd päriselt õde olemas! Ja jah, pakk jõudis ka Eestisse!! :D

Õest nii palju, et veel paremat õde ei annaks tahtagi. Lol, ma räägin kõigest YFUga seonduvast ülivõrdes. :)
Ta nimi on Marlene, pärit Saksamaalt 10 000 elanikuga linnast. (ma ikka päris suurlinnast Tallinnast lol :))
Ta tegeleb võrkpalliga. Hobikorras sörgib, sõidab rattaga, mägisuusatab, matkab... ehk siis sportlik kuju. Oleme temaga juba ka facebookis rääkinud ja ta on tõesti suurepärane inimene. Tegime igasugu plaanid juba ära, et lähme koos koori laulma, võrkpalli- ja korvpallitrenni, võib olla ka pesapalli. Eesmärgid on igastahes suured haha! :D
Btw tal on 14. juuni sünnipäev, nii et ta on minust pool aastat noorem. Rohkem temast praegu ei räägi, sest ilmselt saate Marlenest veel päris palju siit blogist lugeda.


Teine suur uudis siis see, et mu pakk jõudis lõpuks ometi Eestisse! Tegelikult tuli see kohale väga kiiresti - 7-8 päevaga - ja jõudis juba reedel postkontorisse. Aga sain alles täna sellele järgi minna. Plaanisime algul Lisaga teha skype-ühenduse, et saaksin paki põhimõtteliselt tema juuresolekul avada, aga kuna nad olid perega Maroon5-e kontserdil ja ma ei kannatanud kasti avamisega nii kaua oodata, kuni nad koju jõuavad, avasin paki siiski ainult oma Eestiema juuresolekul. Ja oh oh oh hooo seda paki sisu!! :D
Seal oli väga palju pilte Lisast, hostisa Steve'ist, vendadest, nende praegustest ja endistest vahetusõpilastest, majast, Rolyst jne. Naersin väga palju lol. :) Siis oli ema pannud kasti ajakirja Seventeen, mis oli promi kleite äärest ääreni täis. Ma ei kujuta ette, mis muu eesmärk peale minu kadedaks ajamise, sellel olla võis. Veel oli kastis viis T-särki. Üks neist oli siis Indiana korvpalli fännisärk vms:

Ülejäänud neli olid Hollisterist. Ja kõik muu minu 2.38kg pakist olid maiustused!!! :) USAs on ikka väga häid komme lolol. Mulle hakkab juba vaikselt tunduma, et osade inimeste arvamus, et ma vahetusaastalt 10 kilo raskemana tagasi tulen, polegi nii võimatu. :D

Muide, täna Marlenega rääkides, tuli talle hiilgav idee, et me võiksime ka üksteisele pakid saata. Nii et peagi on mul oodata veel ühte kingitust! :D Olen avatud kõigile soovitustele, mida võiksin ise Eestist Saksamaale saata või ka USAsse. Andke siis oma hiilgavatest ideedest teada! ;)

Järgmise korrani!
Kai

Update

Katrin ei olnud topeltpaigutusega nõus. Nii et oleme Lisaga alguses tagasi ja peame mulle uue õe leidma. :/ Kui ema seda mulle ütles, oli ta ikka väga-väga õnnetu. Aga ilmselt Katrin siis ikka ei olnud see õige. :) Jasonville'i piirkonda on saabumas veel u 20 profiili.

Mu pakk on Eesti poole teel!!! Õigemini saatis Lisa selle ära juba neljapäeval. :) Kohale peaks jõudma 6-10 tööpäeva jooksul. Leppisime Lisaga kokku, et skypime, kui pakk kohale jõuab. :)

Leidsin Marie (mu pere praegune võp Saksamaalt) facebookist imelise kirjelduse vahetusõpilaseks olemise kohta:

  Exchange is change. Rapid, brutal, beautiful, hurtful, colourful, amazing, unexpected, overwhelming and most of all constant change. Change in lifestyle, country, language, friends, parents, houses, school, simply everything.
Exchange is realizing that everything they told you beforehand is wrong, but also right in a way.
Exchange is going from thinking you know who you are, to having no idea who you are anymore to being someone new. But not entirely new. You are still the person you were before but you jumped into that ice cold lake. You know how it feels like to be on your own. Away from home, with no one you really know. And you find out that you can actually do it.
Exchange is thinking. All the time. About everything. Thinking about those strange costumes, the strange food, the strange language. About why you’re here and not back home. About how it’s going to be like once you come back home. How that girl is going to react when you see her again. About who’s hanging out where this weekend. At first who’s inviting you at all. And in the end where you’re supposed to go, when you’re invited to ten different things. About how everybody at home is doing. About how stupid this whole time-zone thing is. Not only because of home, but also because the tv ads for shows keep confusing you.
Thinking about what’s right and what’s wrong. About how stupid or rude you just were to someone without meaning to be. About the point of all this. About the sense of life. About who you want to be, what you want to do. And about when that English essay is due, even though you’re marks don’t count. About whether you should go home after school, or hang out at someone’s place until midnight. Someone you didn’t even know a few months ago. And about what the hell that guy just said.
Exchange is people. Those incredibly strange people, who look at you like you’re an alien. Those people who are too afraid to talk to you. And those people who actually talk to you. Those people who know your name, even though you have never met them. Those people, who tell you who to stay away from. Those people who talk about you behind your back, those people who make fun of your country. All those people, who aren’t worth your giving a damn. Those people you ignore.
And those people who invite you to their homes. Who keep you sane. Who become your friends.
Exchange is music. New music, weird music, cool music, music you will remember all your life as the soundtrack of your exchange. Music that will make you cry because all those lyrics express exactly how you feel, so far away. Music that will make you feel like you could take on the whole world. And it is music you make. With the most amazing musicians you’ve ever met. And it is site reading a thousand pages just to be part of the school band.
Exchange is uncomfortable. It’s feeling out of place, like a fifth wheel. It’s talking to people you don’t like. It’s trying to be nice all the time. It’s bugs.. and bears. It’s cold, freezing cold. It’s homesickness, it’s awkward silence and its feeling guilty because you didn’t talk to someone at home. Or feeling guilty because you missed something because you were talking on Skype.
Exchange is great. It’s feeling the connection between you and your host parents grow. It’s knowing in which cupboard the peanut butter is. It’s meeting people from all over the world. It’s having a place to stay in almost every country of the world.
It’s cooking food from your home country and not messing up. It’s seeing beautiful landscapes that you never knew existed.
Exchange is exchange students. The most amazing people in the whole wide world. Those people from everywhere who know exactly how you feel and those people who become your absolute best friends even though you only see most of them 3 or 4 times during your year. The people, who take almost an hour to say their final goodbyes to each other. Those people with the jackets full of pins. All over the world.
Exchange is falling in love with this amazing, wild, beautiful country. And with your home country.
Exchange is frustrating. Things you can’t do, things you don’t understand. Things you say, that mean the exact opposite of what you meant to say. Or even worse…
Exchange is understanding.
Exchange is unbelievable.
Exchange is not a year in your life. It’s a life in one year.
Exchange is nothing like you expected it to be, and everything you wanted it to be.
Exchange is the best year of your life so far. Without a doubt. And it’s also the worst. Without a doubt.
Exchange is something you will never forget, something that will always be a part of you. It is something no one back at home will ever truly understand.
Exchange is growing up, realizing that everybody is the same, no matter where they’re from. That there is great people and douche bags everywhere. And that it only depends on you how good or bad your day is going to be. Or the whole year.
And it is realizing that you can be on your own, that you are an independent person. Finally. And it’s trying to explain that to your parents.
Exchange is dancing in the rain for no reason, crying without a reason, laughing at the same time. It’s a turmoil of every emotion possible.
Exchange is everything. And exchange is something you can’t understand unless you’ve been through it !

See on täiesti perfektne. Ma hakkasin peaaegu nutma ja naerma samal ajal, kui ma seda lugesin. :)

Olge tublid!
Kai

Võib-olla vahetusõde

Täna koolis sain suure üllatuse osaliseks. Nimelt avasin telefonis meilboxi ja nägin, et YFU on mulle kirja saatnud. YFU kirjad tähendavad alati häid uudiseid lol. :) Nii seegi kord - kirjas oli double placement vorm, mis põhimõtteliselt tähendab nõustumist sellega, et sinuga samaaegselt on hostperes veel üks vahetusõpilane.
Meilis oli öeldud ka, et mu hostõde saab olema Saksamaalt!! :)
(Lisaga (hostema) oleme küll päris palju rääkinud minu võimalikest hostõdedest ja ta on küsinud minu arvamust mitme õpilase profiili kohta, aga ta ei olnud mulle poole sõnagagi maininud, et nad on mulle lõpuks õe välja valinud.)
Nii et oh seda üllatust! Hakkasin koolis õnnest naerma ja kui siis kõik minu otsa vahtisid nagu mis kurat sinuga juhtus??, siis lihtsalt naeratasin neile idioodina ja ei suutnud kohe kellelegi seletada, et mul nüüd õde on.

Koju jõudes saatsin Lisale kohe sõnumi, et olin YFUst meili saanud. Vastus tuli emalt selline: "Ha! SURPRISE! keep your fingers crossed that she accepts the dual placement. If not, we start again. :( "

Jaah, no üllatus oli see tõepoolest. :) Aga üleüldiselt muutis tänane päev mu arvamuse teisipäevadest hulga paremaks lol. :) Minu muud mured teid ilmselt väga ei huvita, aga YFU maailmast siis: Marlen (VÕP Uus-Meremaale, Austraaliasse 2013) sai täna oma Uus-Meremaa pere teada ja tal tundub ka haigelt lahe pere olevat, vähemalt palju õdesid-vendi.

Mõned andmed minu võimaliku hostõe kohta, mille ta profiilist välja loen:
nimi on Katrin (kutsutakse Kaddi);
pärit Saksamaalt Bremenist;
vanus 15 ja sünnipäev 13.jaanuar (ta on must 1 aasta ja ühe päeva noorem) - saab USAs koos kenakese sünnipäevapeo korraldada hehe :);
ta isa oli samuti kunagi vahetusõpilane;
mängib korvpalli ja talle meeldib tennis;
sõbrad ja pere on teda kirjeldanud, kui eelarvamusteta südamlikku tüdrukut

Nüüd tuleb siis pöidlaid pihus hoida, nagu Lisa soovitas, ja loota, et ta ikka topeltpaigutusega nõus on.


PS: Kui keegi selle lubatud ja kauaoodatud paki pärast muretseb, mis mulle kunagi USAst saabuma peaks, siis Lisa ütles mulle täna nii: "If I don't stop putting stuff in your box, I'll need a bigger one!!". Nii et see valmib endiselt. :D


Toredat veerandi viimast nädalat, palju kontrolltöid kõigile ja üheksandikele mõnusat põrumist katsetel! ;)
Kai