1. veebruaril täpselt kl 17.49 sain YFUst kõne: "Sulle on pere!" Otseloomulikult olin väga-väga õnnelik. Seda tunnet ei saa kirjeldada, kui sa saad teada, et keegi lihtsalt valis sinu, niisama lihtsalt, ja terve sinu vahetusaasta kogemus saab rajanema neil. :)
Kuna olin parasjagu autos teel suusareisile Põhja-Soome, ei olnud internetti kuskilt võtta. Ainsaks infoks, mis pere kohta sel hetkel sain, oligi YFU kõne, kus sain teada mõned faktid. Elama hakkan Indiana osariigis, 4 miili kagusel Jasonville'i linnast. Mul saab olema kolm venda - 22a, 19a ja 15a. Ma saan olema selle pere 9. vahetusõpilane.
Kui ma järgmisel päeval oma nutipanniga mäel wifiga kohvikus gmaili logisin, nägin kahte meili - YFUst ja minu hostemalt. Vaatasin mõlemad elevuses üle ja sain veel lisainfot. Loomulikult tahtsin vastata kohe hostemale. Seega minu esimene meil neile oligi kirjutatud telefonis mingis kohvikus. :)
Kui ma 10. veebruaril tagasi Eestisse jõudsin, oli mul rohkem võimalusi uurida lisainfot ja ka hostemaga suhelda. Oma tulevase aasta kohta olen nüüdseks juba üht-teist teada saanud:
Elukoht: Indiana osariik, 4 miili Jasonville'ist (Jasonville's elab u 2200 elanikku)
Aadress: 6896 E CR 500 N Jasonville IN 47438 (USA aadressid on minu jaoks küll kõrgem teadus):)
Õed-vennad: Vennad 22a, 19a, 15a
Muud loomad: 2 koera, kassid, kanad, kukk
Kool: Shakamak high school
Muud: Praegu on neil 2 vahetusõpilast - tüdrukud Saksamaalt ja Itaaliast, mina saan olema nende 9. vahetusõpilane
Nüüdseks olen oma hostemaga juba väga tihedalt suhelnud. Ausalt, ma ei oleks osanud paremat pere ette kujutada. Nad on väga ühtehoidvad ja rõõmsameelsed. Ema tundub väga hea inimene ja ma saan temaga juba praegu pingevabalt suhelda.
Pere lemmiksport on korvpall ja üleüldse on tegemist sporti armastava perega. Ema lubas mulle juba, et kindlasti lähema NBA mängu vaatama! Ka mitmed teised paanid on meil juba tehtud. Ta saatis/saadab mulle ka USAst pakikese, millest kirjutan siis, kui see kohale jõuab. :)
Nad otsivad mulle praegu hostõde. Ema küsis ka minu käest, millist riiki ma eelistaksin. Üleeile arutasime ühe Jaapani tüdruku üle, aga temast vist ikkagi mu õde ei saa, sest hostema pelgab ta väga vähest inglise keele oskust. Annan teada, kui midagi selgub! ;)
Head sõbrapäeva tagantjärgi!
Kai
Saturday, February 16, 2013
Chasing my American dream
Olen üritanud seda blogi alustada juba pea nädal aega, aga ei oska kuskilt otsast pihta hakata. No nüüd siis teen selle pulli lõpuks ära.
Blogi otsustasin luua kahel eesmärgil. Esites on hea endal pärast lugeda kõigist sündmustest, mis mind ilmselt vahetusaastal ees ootavad. Ja teiseks ei pea siis kõigile sõpradele - tuttavatele eraldi kõike ümber rääkima. Kui teid ehk ka huvitavad mu seiklused, siis olen väga õnnelik. Siiski pean mainima, et kuna antud blogi on peamiselt mu vahetusaastast USAs, siis kuni augustini teen siia vaid üksikud postitused, mida vahetusprogrammi seiskohalt oluliseks pean.
Ega teil minust polegi väga palju teada vaja. Olen 16 aastane neiu Tallinnast ja 2013/2014 õppeaasta veedan ma USAs vahetusõpilasena.
Vahetusaasta läbiviijaks on YFU (Youth for Understanding). YFU on rahvusvaheline õpilasvahetusprogramm, mis sai alguse 1951. aastal. Eestist läksid esimesed vahetusõpilased aastal 1992 Taani. Tänapäeval saab YFU-ga minna enam kui 60 riiki üle maailma.
Minul tekkisid vahetusaasta plaanid rohkem kui aasta tagasi. Siis oli see lihtsalt kauge unistus. :) Eelmisel suvel hakkasin aktiivselt lugema vahetusõpilaste blogisid ja kihk ise kuhugi minna aina suurenes. Juunis saatsingi YFU kontorisse enda taotlusdokumendid. Augustis toimus valimispäev, mille pärast ma jubedalt närveerisin. Tegelikult oli see üks väga vahva päev. Lisaks minule oli seal veel 4 või 5 tüdrukut. Rääkisime, naersime, sõime, lahendasime erinevaid probleemülesandeid, tegime energiaringe ja päeva lõpus toimus ka intervjuu. Nüüd küll tean, et valimispäeva pärast muretseda oli täiesti mõtetu - YFU inimesed on kõik lihtsalt nii sõbralikud, toredad ja lõbusad.
Paari päeva pärast sain meilile positiivse vastuse valimispäeva kohta.
Järgmiste etapina toimus lepinguvestlus, millest ma väga midagi ei mäleta. Otsustasin ära, et lähen USAsse. See USAsse minek oli mul tegelikult algusest peale selline võib-olla-plaan. Teadsin, et tahan minna kuhugi väljaspool Euroopat, aga lisaks USAle kaalusin veel Uus-Meremaad, Austraaliat ja Mehhikot. Lõpuks sai saatuslikuks USA n-ö kuulsus. Kõik see ajupesu, mis meile siin Suure Ameerika kohta tehakse jne. :) Mõtlesin, et vaataks ära, kuidas see elu seal siis päriselt toimib.
Leping allkirjastatud, pidin hakkama täitma rahvusvahelist faili. Nagu ilmselt kõik vahetusõpilased, alustasin suure Hurraaga, aga mõne aja pärast vajus asi kuidagi ära ja mitte enam ei viitsinud sellega tegeleda. YFU pealekäimisel sain lõpuks, pärast peaaegu kahte kuud, kõik vajalikud andmed kirja, allkirjad alla ja vaksiinid kätte. YFU hakkas mulle peret otsima.
Vahepeal toimus ka USA infotund, kus kohtusin paari uue vahetusõpilasega ja sain mind ees ootava elu kohta palju uut teada.
Mõni nädal peale infotundi tegin ära keeletesti, mis tegelikult oli naeruväärselt lihtne. Mulle öeldi, et selle pärast ei ole mitte kellelgi Eestist jäänud vahetusaastale minemata. Nii et keeletesti pärast tõesti pole vaja muretseda. :)
Samal päeval toimus sponsorkoolitus, mis minusse küll eriti entusiasmi ei lisanud. Pigem tundus, et raha kogumine toetajate abiga on pea võimatu ülesanne. Võtsin end siiski kokku ja hakkasin saatma meile ning helistama erinevatesse firmadesse. Aja- ja motivatsioonipuuduse tõttu on see asi mul nüüdeks väga unarusse jäänud. Siiski on mul kindel eesmärk leida vähemalt üks toetaja ning sellega tõestada endale, et saan hakkama. :)
Siiani on kõige õnnelikum mälestus, mis YFUga seotud, hetk, kui sain teada oma vahetuspere! Aga sellest kirjutan täpsemalt kohe eraldi sissekandes.
Olge tublid!
Kai :)
Blogi otsustasin luua kahel eesmärgil. Esites on hea endal pärast lugeda kõigist sündmustest, mis mind ilmselt vahetusaastal ees ootavad. Ja teiseks ei pea siis kõigile sõpradele - tuttavatele eraldi kõike ümber rääkima. Kui teid ehk ka huvitavad mu seiklused, siis olen väga õnnelik. Siiski pean mainima, et kuna antud blogi on peamiselt mu vahetusaastast USAs, siis kuni augustini teen siia vaid üksikud postitused, mida vahetusprogrammi seiskohalt oluliseks pean.
Ega teil minust polegi väga palju teada vaja. Olen 16 aastane neiu Tallinnast ja 2013/2014 õppeaasta veedan ma USAs vahetusõpilasena.
Vahetusaasta läbiviijaks on YFU (Youth for Understanding). YFU on rahvusvaheline õpilasvahetusprogramm, mis sai alguse 1951. aastal. Eestist läksid esimesed vahetusõpilased aastal 1992 Taani. Tänapäeval saab YFU-ga minna enam kui 60 riiki üle maailma.
Minul tekkisid vahetusaasta plaanid rohkem kui aasta tagasi. Siis oli see lihtsalt kauge unistus. :) Eelmisel suvel hakkasin aktiivselt lugema vahetusõpilaste blogisid ja kihk ise kuhugi minna aina suurenes. Juunis saatsingi YFU kontorisse enda taotlusdokumendid. Augustis toimus valimispäev, mille pärast ma jubedalt närveerisin. Tegelikult oli see üks väga vahva päev. Lisaks minule oli seal veel 4 või 5 tüdrukut. Rääkisime, naersime, sõime, lahendasime erinevaid probleemülesandeid, tegime energiaringe ja päeva lõpus toimus ka intervjuu. Nüüd küll tean, et valimispäeva pärast muretseda oli täiesti mõtetu - YFU inimesed on kõik lihtsalt nii sõbralikud, toredad ja lõbusad.
Paari päeva pärast sain meilile positiivse vastuse valimispäeva kohta.
Järgmiste etapina toimus lepinguvestlus, millest ma väga midagi ei mäleta. Otsustasin ära, et lähen USAsse. See USAsse minek oli mul tegelikult algusest peale selline võib-olla-plaan. Teadsin, et tahan minna kuhugi väljaspool Euroopat, aga lisaks USAle kaalusin veel Uus-Meremaad, Austraaliat ja Mehhikot. Lõpuks sai saatuslikuks USA n-ö kuulsus. Kõik see ajupesu, mis meile siin Suure Ameerika kohta tehakse jne. :) Mõtlesin, et vaataks ära, kuidas see elu seal siis päriselt toimib.
Leping allkirjastatud, pidin hakkama täitma rahvusvahelist faili. Nagu ilmselt kõik vahetusõpilased, alustasin suure Hurraaga, aga mõne aja pärast vajus asi kuidagi ära ja mitte enam ei viitsinud sellega tegeleda. YFU pealekäimisel sain lõpuks, pärast peaaegu kahte kuud, kõik vajalikud andmed kirja, allkirjad alla ja vaksiinid kätte. YFU hakkas mulle peret otsima.
Vahepeal toimus ka USA infotund, kus kohtusin paari uue vahetusõpilasega ja sain mind ees ootava elu kohta palju uut teada.
Mõni nädal peale infotundi tegin ära keeletesti, mis tegelikult oli naeruväärselt lihtne. Mulle öeldi, et selle pärast ei ole mitte kellelgi Eestist jäänud vahetusaastale minemata. Nii et keeletesti pärast tõesti pole vaja muretseda. :)
Samal päeval toimus sponsorkoolitus, mis minusse küll eriti entusiasmi ei lisanud. Pigem tundus, et raha kogumine toetajate abiga on pea võimatu ülesanne. Võtsin end siiski kokku ja hakkasin saatma meile ning helistama erinevatesse firmadesse. Aja- ja motivatsioonipuuduse tõttu on see asi mul nüüdeks väga unarusse jäänud. Siiski on mul kindel eesmärk leida vähemalt üks toetaja ning sellega tõestada endale, et saan hakkama. :)
Siiani on kõige õnnelikum mälestus, mis YFUga seotud, hetk, kui sain teada oma vahetuspere! Aga sellest kirjutan täpsemalt kohe eraldi sissekandes.
Olge tublid!
Kai :)
Subscribe to:
Posts (Atom)