Fall break

Alustuseks natuke pahna varasemast ajast...

Eelmisel nädalavahetusel käisime Marlenega jooksmas. Elame linnast väljas ja seega on jooksuradu oi kui palju, lihtsalt vali mingi teeots. Nii me tegimegi ja suutsime totaalselt ära eksida. Asja ei teinud paremaks see, kui avastaime, et kõik suured koerad ümbruskonnas on lahti ja neile mitte ei meeldinud, et me nende väravatest mööda jooksime. Üks pisem koer jooksis pea terve tee meiega kaasa. Mingi hetk Marlene karjatas: "Bear!" Lähemale jõudes avastasime, et see oli kõigest lehm. :) Nägime madu ja surnud kala ning jõudsime lõpuks õnnelikult koduteele tagasi. :D Positiivelt üllatav oli see, et kõik inimesed keda nägime (umbes 6 autojuhti) lehvitasid ja naeratasid meile.

Eelmine nädal jõudsime üks päev võrkpallimängult koju ja isa otsustas meile toreda üllatuse teha...

 

 

Ma õnneks nägin seda enne vannituppa sisse astumist, aga Mar nii õnnelik ei olnud. Järgmine hommik üksinda pimedas köögis ringi kobades olin ma väga paranoiline ja kontrollisin igat kappi ja ust mitu korda. Hea oli, sest leidsin selle sama pea külmkapist. :D

 

 

 

Fall break algas minu jaoks kolmapäeva õhtuga, kui läksime pärast noortegruppi ja õhtusööki taco bellis walmarti ja lõpetasime filmiõhtuga Christiani juures.

 

 

Neljapäeval oli jv viimane võrkpallimäng, mis ühtlasi oli kodumäng ja senior night. Senior nighti puhul tegime iga värgutiimis oleva seniori kohta suure lina, mis pandi võimla seinale üles. jv ja varsity mängu vahel kõndisid kõik seniorid koos oma vanematega võimlasse sisse, loeti ette nende saavutused keskkoolis ja anti kätte kingitused. Pärast varsity mängu saime süüa pitsat ja kooki. :D Jv tegi supermängu, me võitsime! Pärast mängu toimus filmiõhtu meie juures.

 

 

Reedel mängisme kiriku noortegrupiga lendavat taldrikut Ameerika jalgpalli reeglitega jalgpalliväljakul. Ülipalav ilm oli ja päike paistis terve päeva. Õhtul oli Moriah'i sünnipäevapidu. Sõin end totaalselt lõhki, mängisime pimedas korvpalli ja istusime ümber lõkke. Pärast seda toimus järjekordne filmiõhtu meie juures. Nagu näete, on filmiõhtud siin põhiline ajaviide lol.:D

 

 

Laupäeva hommikul pidime võrkpallitiimiga töötama junior high turniiril meie koolis. Meid Marlene jäeti pooleks tunniks üksi söögiputkasse popcorn, snäkkide, jookide ja ameerika dollaritega. Ma loodan, et me midagi väga ära ei vusserdanud seal. :D

Laupäeva lõunal sõitsime French Licki veeparki ema, Marlene ja Bradyga. See oli megavahva! Pärast paaritunnist ligunemist vees, sõime õhtust pitsarestoranis (see pitsa oli midagi sarnast Steffani pannipitsale) ja mängisime kosmosegolfi. :D See viimane oli minigolf pimedas ruumis igasugu helendavate objektidega. Ka golfikepid ja pallid helendasid.

 

Ööbisime hotellis ja me Bradyga läksime ka järgmine hommik veeparki.



See on kõige suurem amber, aga  seal olid igal pool väikesed ämbrid, mis vaikselt täitusid ja võisid sind iga hetk veega üle valada.

Mullivann oli arusaamatul põhjusel 19+

well, keegi dokumenti ei küsinud... :)

 

 

 



Pühapäeval pärast lõunat pidime Jeremy ja Christianiga minema kummitusterajale inimesi hirmutama, aga see üritus lükati hilisemaks ja kuna me oleksime niikuinii pidanud varem lahkuma, siis otsustasime üldse mitte minna. Veetsime pisut aega Christiani juures piljardit mängides ja filmi vaadates ning sõitsime Garreni (kiriku noortepastor) juurde. Seal toimus väike pidu noortegrupiga Coltside (Indianapolise jalgpallitiim) mängu puhul. Istumine Garreni juures toimub iga Coltside mängu puhul, aga selle mängu tegi eriti eriliseks üks mängija, kes oli varem Coltside söötja (andke keegi mulle korrektne eestikeelne sõna selle mängija kohta, kes söödab) ja ta vallandati ja nüüd mängib söötjat selles teises tiimis, kelle vastu me mängisime. Teda peetakse endiselt üheks parimaks söötjaks selles liigas. Keegi ei uskunud, et Coltsid selle mängu võita võiksid. Aga me võitsime! Mulle öeldi, et see oli parim mäng Coltside poolt viimaste aastate jooksul ja üleüldse kvaliteetjalgpall. :) Kuigi ma reeglitest ikka veel väga ei mõika, siis seltskond tõmbas kaasa elama küll. Christian, Garren ja Austin (suurimad fännid) reaalselt hüppasid, karjusid ja õpetasid mängijaid teleka ees. Seda emotsiooni on suht võimatu siin edasi anda, aga nad olid mängus ikka tõeliselt sees.

 

Sellest istumisest üldiselt nii palju, et meid oli seal umbes 12 ja Jackie tegi maailma parimaid võileibu. (need pidavat olema iga jalgpallimängueri) Ma jumaldan Jackie ja Garreni kodu! Nad on muide mõlemad natuke üle 20 ja abielus olnud vähemalt aasta (ma ei tea täpsemalt) ja nad on kõige perfektsemad inimesed, keda ma olen koos näinud, ja nad on mõlemad supertoredad, naljakad ja sõbralikud.

 

 

Esmaspäeval mängisime kirkiku noortegrupiga Dylani kodu juures metsas airsofti. Tehakse kaks tiimi, tiimi ülesanne on metsas oma lippu kaitsta ja vastased ära tappa. Mäng käib relvade ja pisikeste plastikkuulidega. Dylani relvatagavara oli päris võimas püstolitest võimaste automaatiteni. :D (need on kõik plastikrelvad loomulikult.)

Adrenaliini, põnevust, kisamist, läbi võsa jooksmist, strateegiaid ja palju muud oli küllaga. Neli tundi hiljem olid mu riided takkjaid ja okkaid täis ning jalad kriimulised nagu sõjast tulnud (kogu võsa koosnes vääditaolistest taimedest pikkade okastega. Ja me otseloomulikult pidime läbi võsa jooksma :)). Aga tuju oli super!

 

 

 

Täna algas teine veerand. Kuna kolmapäeval on võrkpalli sectionals (tähtis mäng), siis toimub koolis spirit week ehk stiilinädal. Need stiilinädalad on siin pea iga nädal erivatel põhjustel. Tänane stiil oli pidžaama. Väga paljud inimesed võtsid osa (mõned siin kannavad niikuinii koolis pidžaamat, niiet nende jaoks ei muutnud see midagi lol).

 

 

 

Esmaspäeval leidsime aiast kilpkonna :)

 

 

Päikest!

Kai :)