Väga palju sündmusi :D

Meil täna koolis kõik sporditegevused tühistati, sest vihmas sadas hullusti ja seega kõik välisplatsid on liiga märjad. Niisiis ma lõpuks leidsin aega siia midagi kirjutada. Alustaks siis sellega, et paluks vabndust, kuna terve kuu on vahele jäänud minu viimasest postitusest. :) Praegune aeg on hirmus kiire. Koolitöö + korvpall + softball + sõbrad + pere. Kõik õhtud ja nädalavahetused on millegagi sisustatud. Niisiis ma hakkan algusest peale ja üritan siin kuidagi selle arusaadavaks teha lisades kuupäevad erinevate sündmuset juurde. :)


5. Aprillil oli mul esimene softballi mäng. Ma siin proovin kuidagi mängida. :D Minu esimesel korral platsil sain isegi pallile kurikaga pihta ja jõudsin esimesse pessa! Success!! :D

Mõned pildid softballi kohta:

Enne igat kodumängu teeme jooned platsile valge pulbriga

Megan

 

Enne kodumängu treenerit kuulamas...

saate aimu meie vormist ka :)

8. Aprillil õnnestus mul lõpuks ka esimene pesapallimäng ära näha. Siiamaani on see kahjuks ka ainukeseks jäänud, sest mu enda graafik on nii pagana tihe, et ei jõua kohe mitte nendele mängudele.
Igastahes selle mängu kohta nii palju, et megavinge oli. Meie väikese linna põhisport on pesapall ja me kooli tiim võidab ka palju suuremate koolide tiime. Ma nägingi mängu, kus me võitsime ühe suurema kooli vastu. Ainus jama oli see, et jubekülm oli seal mängul istuda (kuigi ma olin teki sees).

Braxton viskab palli lööjale

...üritab vastast heidutada

12. Aprillil oli meil Sydneyga väga huvitav õhtu. Plaanisime pikniku pidada kuna väga mõnus soe ilm oli. Paraku kestsid mu softballi mängud see päev kauem, kui me arvestasime. Nii et ma jõudsin tema juurde alles hilja õhtul kui juba pime oli. Me muidugi ei tahtnud plaane lihtsalt ära jätta niiet me võtsime ikkagi oma pähklivõi-meevõileivad, maasikad ja vahukoore ning läksime õue. Sydney elab linnast väljas talus metsa keskel. Neil on seal palju heinapalle. Me siis tulime heale ideele nende pallide otsas joosta edasi-tagasi lol. :D Kohe näha, et ma suurest linnast pärit. Peale seda siis kõndisime läbi metsa ja panime pikniku püsti metsa ääres laua peal. Kui siis ilm veel pimedamaks läks, siis hakkasime rääkima metsast ja sellest, kuidas sinna vabalt koiotid tulla võivad. Niisiis meil tekkis hirm ja me kolisime oma piknikuga inimesekõrguse veetoru otsa, mis neil tühjana lehmade karjamaal seisab. Nautisime seal mõnda aega, aga peale keskööd panime muusika kõvasti mängima (see andis meile julgust juurde) ja kõndisime tagasi majja, et seal maasikad ja vahukoor lõpetada. :)

13. Aprillil oli väga-väga tegus päev. Päeval olid mul AAU korvpallivõiskonnaga Indianapolises mängud. Pärast neid mange sõitsime isaga lennujaama, kus kohtusime ema, Marlene, Brady ja Cole'ga. Marie (nende vahetusõpilane Sakamaalt eelmisest aastast) tuli siia kaheks nädalaks külla, niiet me võtsime teda vastu. Need emotsioonid, kui Marie oma perekonnaga siin uuesti kohtus, oli meeletud. Nii tore oli nii puhast rõõmu näha inimeste silmades. Ja neid nuttes vaadates tulid endalegi peaaegu pisarad silma.

Teda oodates muide sain oma elu esimese Starbucks kohvi ka joodud!! Maitse kohta ütleks nii palju, et mu arust on meil siin Jasonvilles Casey's bensiinijaamas isetehtud cappuccino sama maitsega... mis tähendab, et see bensiinijaama kohv on väga maitsev. :D

Kuidas suure perega kohvi ostetakse... :D

 

PS: Sorry Elo, Elis, Helen, Kertu, Pamela, Ragne... nad ei küsinud mu nime :) (maybe some other time ;))

Esmaspäeval muide tuli Marie meiega kooli kaasa. Ta ei olnud oma ühele parimale sõbrannale siin oma tulekust teada andnud. (ma ei tea, kuidas seda tal varjata õnnestus) ja see üllatus oli mega. :D



16. Aprillil käisime meie "Kõne" klassiga Indiana Universitys "field tripil" (õppekäik). See oli superhüpermegavinge!!! Hommikusöögiks tõi Dylan tervele klassile (10 inimest lol) sõõrikuid. Sõitsime koolibussiga ülikooli ja kohtusime seal ühe üliõpilasega, kes on meie õpetaja sõber. Ta tutvustas meile pisut ülikoolilinnakut, mis muide on HIIGLASLIK. See on vabalt poole Pärnu suurune, kui mitte suurem veel.

megailusad kohad ülikoolialal ringi jalutades...

Kuulsad IU väravad

erinevad poed ja restoranid, mis kõik kuuluvad ülikooliala alla.

Ta viis meid ülikooli raamatukokku, mis oli 11 korrust kõrge!?!?! Ta rääkis meile, et seal on nii palju raamatuid, et iga aastaga see hoone vajub maasse vähekene. Seal raamatukogus on kaks tiiba. üks pool on n-ö vaikne tiib, kus saab õppida üksinda või lugeda. Teine tiib on mõeldud grupiga koos õppimiseks, seal võib rääkida. Me külastasime kümnendat korrust, kus olid reaalselt terved pikad riiulid täis erinevaid sõnastikke. Leidsime sõnastiku mingite arvutiprogrammide kohta ja see raamat oli 2390 lehte paks!?!?! Veel üks huvitav asi selle raamatukogu kohta on see, et seal kümnendal korrusel oli sarnane tunne, mis tekib kui sa maa peal kõnnid peale terve öö laevas veetmist (ehk siis sihuke imelik õõtsuv tunne). Lühidalt kokku votes see raamatukogu oli megasuur ja megahuvitav. :D

Peatusime Starbucksis ja ta juhatas meid maja juurde, kus me osalesime ühes ülikooli klassis. See tund oli pealkirjaga "Communication and culture" ja see professor oli väga hea kõneleja. Klass ei olnud mingi hiiglaslik auditorium, see oli tavaline keskkooli sarnane klassiruum. Erinevus keskkoolist oli see, et pooled õpilased omasid klassis läpakat. Klass oli vaikne. Need, kes tahtsid õppida, kuulasid, osalesid vestluses, ja tegid märkmeid. Need, kes ei tahtnud õppida, olid vait ja tegid midagi muud arvutis. Tund oli laias laastus sellest, kuidas Pixari animafilme saab võrrelda inimsuhetega. Professor tõi näiteid mitmetest filmidest (näit: Kollide kompanii, Toy Story, Pingviinide mars jne) ja näitas klippe. Ta tõi seoseid, kuidas loomadele/mänguasjadele/koletistele on antud inimemotsioonid. Väga väga väga huvitav kogemus oli see klass ja mul tekkis küll hirmus tahtmine kohe ülikooli minna. :D

Peale klassi sõime lõunat väga ameerikalikus ja maitsvas kanatiibade restoranis ning peale seda ostsime jäätised jäätisekohvikust. Kõik need kohad on muide osa ülikooli valdusest.

meie laud enne...

 

...ja pärast söömist

Tommy sõi megatuliseid tiibasid. Me kõik proovisime pool tiiba. Mulle olid kõik asjad pärast seda põletavalt kuumalt järgmised pool tundi :S

Ta tunnistas, et need on väga vürtsikad. Ta sõi 10 tiiba...

jäätis oli hea idee peale neid tiibasid :)

Kõndisime ülikooli teatri juurde, sest meie tegelik reisi põhjus oli, et seal teatris anti see õhtu üle audoktorikraad Meryl Streepile ja ta pidas seal jutusaate sarnase kõne. (üks teine naine esitas küsimusi ja ta vastas). Me jõudsime sinna küll pisut liiga vara ja seega me pidime ootama kõrvalhoones ühes kontserdisaalis, kus oli hiiglaslik orel. Seal üks noormees harjutas orelimängu ja väga vahva oli kuulata seda.

Kui me lõpuks kõnet kuulasime, siis see oli muidugi võimas ka! Meryl Streep on lihtsalt nii hea näitleja ja ta kõne/vastused olid ka näitlejale kohalikult vaimukad.

 

audoktorikraadi üleandmine

Meryl Streep on vasakult teine

ja jutusaade... (vabandused megauduste piltide eest, saal oli pime ja me istusime kaugel)

Sõitsime tagasi ja see õhtu toimusid kiriku noortegrupiga mudamängud. Meil ehitatakse uut noortekirikutja seal on praegu suur mudane plats. Lasime siis sinna vett juurde ja alustasime loomulikult mudasõjaga, et kõik ikka kenasti mudaseks saada. :D hiljem mängisime köievedu ja veel kaht mängu, mis kaasavad muda sisse kukkumist. :D Väga tore õhtu oli.

kirikus peale riiete vahetamist. Muidu mul dressipluus tilkus ka mudast :D lol

18. Aprillil oli megapäikseline päev ja mul õnnestus päikesepõletus saada. 2 nädalat enne promi!!! Ma ikka oskan. :/

Peale trenni läksime Christiani ja ta emaga talle promi jaoks ülikonda tellimas. Hiljem veetsime aega tema kodus, käisime Shakamak pargis ja kui kell sai 12.30 ja ta pidi mu koju sõidutama, siis tekkis mul sõõrikute isu. :D Olles normaalsed me ostsime Casey'st sõõrikuid ja kohvi ja sõime neid autos.


19. Aprillil oli mul Indianapolises korvpalliturniir jälle. Kuulsin kodust emalt megavahvaid uudiseid ka!!! Üks neist uudistest oli see, et me võtsime uue kassi!! Kui kellegil on pakkuda vahvaid nimesid hallile kiisule, siis oleks teretulnud. :) Ma ei tea, kuidas sellest teisest uudisest rääkimisega on, niiet ma igaks juhuks seda ei puuduta, aga see oli ka megatore!! :)

20. Aprillil oli Easter, mille puhul ma ülielevil olin... Aga see läks vähe aia taha, sest ma jäin ootamatult haigeks. Veetsin terve pühapäeva masendunult voodis magades ja esmaspäeval olin ma jälle okei. Niiet see oli mingi väga imelik haigus väga väga halval ajal.


24. Aprillil peale korvpallitrenni käisime Terre Hautes Marlene, ema, Marie ja Bradyga filmi "The other woman" vaatamas. Väga naljakas - soovitan. ;)

25. Aprillil (reedel) toimus koolis koorikontsert filmimuusika alaselt. Marlene on kooris, niiet me käisime vaata´mas ja väga vahva oli. peale seda sõitsime Christiani, Jordani ja Joshiga Walmartis ja me Christianiga leidsime endile lõpuks postpromi jaoks T-särgid (neil on kiri: "Really Really Ridiculously Good Looking"). Siin on selline tava, et paarid ostavad samad T-särgid, mida postpromil kanda. Postprom muide on üritus järgmisel päeval peale promi. Me läheme kooliga siin ühte suurde lõbustusparki "King's Island" Ohio osariigis.

Laupäeval ja pühapäeval toimus mul korvpalliturniir Chicagos. Tegelikult me sõitsime pilvelõhkujatest ainult eemalt mööda, niiet mul midagi väga näha ei õnnestunud. Turniir toimus tunni aja kaugusel Chicago kesklinnast. Aga see oli ikkagi väga tore turniir. Lisa ja Steve olid seal koos minuga laupäeval. Me võitsime 2 mängu ja kaotasime ühe. Lisa ja Steve lahkusid peale viimast mängu, aga ma jäin sinna hotelli ühe tüdrukuga minu tiimist ja ta emaga. Käisime tiimiga õhtul söömas ühes imemaitsvas pastarestoranis.

Pühapäeva hommikul oli meil kl 8 mäng ja me kaotasime selle üsna napilt. Hea uudis oli, et me saime siis koju sõita. Ma kohtusin Terre Hautes uuesti Lisaga ja me käisime shoppamas. Ma leidsin lõpuks ometi omale promi jaoks kingad!!

Nüüd see viimane nädal läks mööda imekiirelt. See nädal oli viimane nädal pikendatud koolipäevi. Meil on ainult 3 nädalat kooli jäänud veel. Homme on PROM!!!!! Ma ei oska kirjeldadagi kui elevil ma olen!!! :D

Järgmine postitus peale promi millagi! ;)
Aga need viimased kuud saavad siin jubetihedad olema, niiet ma vabandan ette ära, et ei leia aega blogi uuendada koguaeg. :)

Buco naudib kevadet :)

Päikest!
Kai

Vaheaeg ja NBA mäng

Vaheaeg läks mööda lõbusalt ja ilmselgelt liiga kiirelt. Väga-väga palju filme sai vaadatud. :D

Teisipäeva õhtul käisime Christiani, Jordani ja Joshiga Terre Hautes vaatamas filmi "God's not dead". Väga hea film, milles on palju häid ideid ja seletusi usu kohta. Superinspireeriv.
Seal filmis on üks koht, kus tegelaste auto ei käivitu enam kui 3 korda.
Me siis lahkusime saalist, kõndisime C autosse ja masin ei käivitunud. Proovisime mitmed korrad ja paar asjakohast nalja sai ka öeldud, mis ilmselt nüüd enam üldse naljakad ei tunduks. Lõpuks läksime ja küsisime kino juhatajalt abi.

Kolmapäeva hommikul sõitsime Sydneyga lõpuks Lintonisse kohvikusse, mis pidavat maailma parimat kohvi tegema. Hea oli küll jaah! :D

Ülilahe kiviseinadega muhe kohvik oli... selline, mida filmides näed.

 

 

Hiljem sõitsime Jasonville parki, rääkisime juttu ja kuulasime muusikat. Kuna ilm oli imeilus, siis tekkis meil napakatel vahva idee Sydney auto kastis tantsida. :D Ega nalja muidu ei saa, kui ise ei tee!

 

 



Kolmapäeval peale noortegruppi toimus Dylani juures lõkkeõhtu, kus pool noortegruppi kohal oli. Lõkkeõhtud on üks asi Ameerika noortekultuuri juures, mida ma totaalselt jumaldan. :D Tegime hot-doge, kuulasime head muusikat, rääkisime juttu, poisid korraldasid kesköö paiku "ilutulestikushow", mis tähendab seda, et nad viskasid labidaga lõkkest punaseid süsisid õhku. See kõlab jubeohtlikult, aga ei olnud midagi nii hullu. Megavinge nägi välja :D

Neljapäeval käisime isaga Terre Hautes. Ma ostsin endale softballi jaoks jalanõud. Käisin ka silmakontrollis, sest ma saan läätsed endale. Sõime kohas nimega iHop, mis on üsna Euroopalik hommikusöögirestoran. Megamaitsev!! Ma käisin seal korra varem Christiani perega. Ma ei mäleta, kas ma tookord sellest siia kirjutasin.
See õhtu oli softballi trennis suht huvitav mul, sest seal silmakontrollis pandi neid tilkasid silma, mis su pupilli hiiglaslikuks teevad ja nägemise uduseks muudavad. Niisiis oli üsna keeruline palle püüda. :D
Hiljem vaatasime filmi "Hotel Transylvania" uuesti :D Parim animakomöödia üldse!

Reede hommikul õnnestus mul ennast lõpuks kätte võtta ja hommikul jooksmas käia. Käisime Terre Hautes läätsedel järgi.
Vaatasime õhtul filmi "12 years a slave". See film võitis see aasta mitmed oskarid, sealhulgas "best picture". Nüüd, kui ma seda ise nägin, siis võin öelda, et sõnum ja näitlejad olid väga väga head. Film ise oli igavavõitu, sest olukord oli kogu aeg samasugune ja midagi ei muutunud filmi jooksul. Siiski, see annab väga tugeva ja kohutava pildi orja elust.

Laupäeval vaatasime Maxi ja Lenziega ära mõlemad "Decpicable Me" filmid. Totaalselt napakad, kuid tohutult naljakad animafilmid.
Hiljem tuli Christian külla. Mängisime korvpalli ja catchi väljas ja hiljem vaatasime "Spiderman 3".

Pühapäeva õhtul oli kirikus noorteteenistus. Ehk siis noortegrupp viis läbi õhtust kirikuteenistust. See oli megavinge!! Meil on oma band, kus kaks tüdrukut laulavad, Austin mängib trumme ja me noortepastor mängib kitarri. Nad kõik on üliandekad noored ja megahead muusikud. Nad olid välja valinud ka superhead laulud, millele siis terve kirik kaasa laulis. Christian viis läbi kirikuteenistust communion teemal (see on see, kui me kirikus leiba sööme ja veini (viinamarjamahl) joome). Hiljem käisid kõik sõprade või perega natuke teistmoodi communionil kui meil tavaliselt toimub. Me käisime Sydneyga. Põhimõtteliselt läksime  me sel ajal, kui band mängis, ühte neljast jaamast kiriku nurkades, murdsime seal leiba, kastsime selle mahlasse ja palvetasime üksteise eest. Väga võimas ühendav kogemus oli. Seda ei ole väga võimalik kellelgi mõista, mis tore turvaline ühtekuuluvustunne kirikus on, kui sa ise seda siin kogenud ei ole.
Peale teenistust läksime kõik vanasse kirikusse ja seal sai igasugu häid magustoite süüa. :D

Sõime Sydneyga terve kausitäie pähklivõipiruka ära... just kidding :)

Esmaspäevast algasid meil pikemad koolipäevad. Kuna meil oli see aasta nii halb talk ja väga palju tunde jäi ära, siis nüüdsest kool algab 5 minutit varem ja lõppeb 30 minutit hiljem (7.55 - 3.35).

Teisipäeval keemia klassis õpetaja lasi meil klaasiga mängida. :D Me alustame just uut laborit ja Mr. Mondayl oli vaja nurgaga klaastorusid selle jaoks, niiet me pidime ise tegema neid. Tegelikult oli väga lihtne ja lõbus. Saime kõik umbes poole meetri pikkuse peenikese klaastoru. Seda sai siis kuumutada ja igatepidi väänata ja tirida. :D Kui olime eksperimendi jaoks vajaliku toru valmis teinud, saime katsetada igasugu erinevate spiraalide, tähtede ja kujude tegemist. Enamus inimesi põletasid end vähemalt korra, aga vähemalt oli meil lõbus. ;)

Neljapäeval koolis toimus kevadsportide pildipäev.
Õhtul läksime ema, isa, Marlene ja Marlene sõbrannaga jooksutiimist Pacersite mängule!! See oli YFU üritus. Enne mängu saime vahetusõpilaste kambaga (meid oli umbes 25 ringis) kokku ja meid viidi kuhugi saali lavatagustesse ruumidesse. Meil osadel õnnestus kenasti maha jääda ja ära eksida, sest inimesi oli tohutult palju. Niisiis me saime rääkida mitmete töötajatega ja suutsime lõpuks teised üles leida. See "lavatagune" nägi välja nagu ladu.
Kohtusime seal Pacersite cheerleaderitega ja nad siis rääkisid, mida me tegema peame. Nimelt oli meie ülesandeks hiiglaslik Pacersite lipp platsile viia ja seda lainetada sel ajal kui põhiviisikut tutvustati. See oli MEGAVINGE!!!!!! :D Me olime mängijatele nii-nii lähedal ja see saal nägi alt platsi pealt veel suurem välja kui see ülevalt paistab.
Kogu see üritus oli üldse viimase aja üks põnevamaid, sest saime kohtuda ka jälle tuttavate ja uute vahetusõpilastega. Ma nägin Kristenit!!!! Ta on vahetusõpilane Eestist, kes elab Indianapolises. See oli megasuur ja vahva üllatus, sest ma üldse ei teadnudki, et ta sinna tuleb. Nii imelik oli alguses eesti keeles rääkida meile mõlemale. Mul läksid koguaeg laused sassi ja pidevalt tuli mõni inglisekeele lause/sõna jutu vahele. Aga see oli ülitore. Kui me seal omavahel eesti keeles kiiresti rääkisime, saime nii mõnegi veidra pilgu osaliseks teistelt võppidelt. Eesti keel on ikka jubekiire. :D Kohtusime seal ka ühe Itaalia poisiga kes teab Birgittit, teist Éesti võppi siin usas. Maailm on väikene!
Mäng oli ka väga hea tasavägine. Nägime mitut kaunist pealtpanekut ja üks kolmene visati kolmese joone ja keskjoone vahelt sopsu. See polnud isegi mitte viimase sekundi vise...
Time-outide ja vaheaegade vahel showd olid ka megad. Neil oli masin "T-särgi-loopija", mis nägi välja nagu kuulipilduja, aga see tulistas tasuta t-särke ülemistel rõdudel istuvatele inimestele. Suht mängu lõpus toimus pealtpaneku show. Nad vedasid korvi alla matid ja vabaviskejoonele batuudid. Kaks meest ja maskott siis jooksid ja panid pealt. See nägi megavinge välja, nad püsisid õhus, mis paistis nagu väga pikk aeg. Päris tore oli see ka, kui maskott õhus salto tegi ja siis pealt pani. :D
Lõpuks me võitsime 7 punktiga. Mega kogemus!!!

Marlene tegi pilti USA lipust, aga mul Pacersite lipust, kui me seal platsil olime, pilti pole. Idee saate kätte, see lipp oli sama suur. :D

Mõned Pacersite fännid...

Mina, Kristen, Melania

(vahetult enne platsile minekut)

ja veel mõned fännid...

 

Lõpp...101:94

 

 

Päikest!

Kai

AAU korvpall, Winter Jam, kõike muud

Kolm nädalat on jälle möödas viimasest postist, no mitte ei leia aega. :) Andke andeks. Ja respect neile lugejatele, kes ikka veel jälgida viitsivad. ;)

Laupäeval 8 märts sain PROMI kleidi endale!!! Pilte näete siis, kui prom toimub ehk siis maikuus. ;)

Pühapäeval oli esimene AAU korvpalli trenn Indianapolises. Tiim ja treenerid on megatoredad, treener on väga tugev. Treening oli raske, lõpus jooksime sprinte, mis mu pea ära tapsid. :D

10. Märtsil algas ametlikult tüdrukute pesapalli hooaeg nii et meil oli esimene välitreening. Megamõnus ilm oli ja kõik oli väga super. Parim näide Indiana ilmast: esmaspäeval ja teisipäeval päike paistis, täielik suvi, käisime väljas t-särkide ja lühikeste pükstega...kolmapäeval sadas lund... :D

Nädalavahetusel 14-16 märts oli AAU tiimiga esimene turniir Indianapolises. Esimesed mängud üritasin ma uue mänguga ära harjuda. See korvpall on täiesti erinev korvpallist, mida ma Eestis või Shakamakis mängisin. See on tohutult palju kiirem, agressiivsem ja oskusterohkem.Üks erinevus näiteks on, et pingile lähed kuue, mitte viie veaga.  Kui ma siis lõpuks tempoga ära harjusin ja enda mängu käima sain, oli asi megavinge!!! :D

treener andis nõu.

enamus kohtunikke olid tumedanahalised.

 

 

Olles vaid kaks korda tiimiga treeninud, õnnestus meil kaotada 3 ja võita 2 mängu.

 

 

Millalgi eelmine nädal algas "March Madness" ka. See on USA ülikoolide kossu finaalturniir, kuhu on valitud 64 parimat tiimi. Inimesed lähevad siin täiesti hulluks selle üle. Iga päev kõivad korvpallimängud. Isegi koolis sööklas mängis telekas korvpallimäng. :D Inimesed koostavad tabeleid, kes nende arvates võita võiks. Inimesele, kes kõik mängud õigesti ära arvab, on välja pandud miljon dollarit.

 

 

Esmaspäeval 17 märtsil oli koolis talvesportide (meie koolis ainult korvpall) auhindade jagamine. Mõtetult pikk on see üritus. Meil on koolis mitu mitu erinevat kossutiimi: keskooli poiste varsity, keskkooli poiste jv, keskkooli poiste freshmen, keskkooli tüdrukute varsity, keskkooli tüdrukute jv, kaheksas klass poisid, 7 klass poisid, junior high tüdrukud... Ja iga treener tahab oma mängijatest jubepikalt rääkida. Mul õnnestus kaks koolirekordit ära napsata. Kahepunktivisete hooaja visketabavus protsent (63%) ja hooaja lauapallid (277). Meil on koolis võimla kõrval suur sein igasugu erinevate spordialade rekorditest ja nüüd on mu nimi ka seal.

 

Teisipäeval toimus järgmine korvpalliga seotud auhindade jagamine: all conference tiim. All conference tiim on meie piirkonna tiimidest kokku pandud 15-liikmeline tiim. Lisaks kutsutakse sinna veel mõned mängijad, kes tiimi ei mahtunud, aga olid samuti silmapaistvad. Meie koolist valiti tiimi mina, Jerri ja Sierra. Meie kool muide oli ainus kool, kust valiti 3 mängijat, üldiselt oli igast koolist 1-2 mängijat. See üritus oli palju paremini organiseeritud ja lühem kui me kooli oma ja seal sai süüa!!!

 

Saime diplomid ja märgid, mille saab lasta kooli nahktagi peale õmmelda.

Tüdrukute all conference tiim ja silmapaistavad mängijad.

 

 

 

See nädalavahetus oli mega. Reede õhtul peale pesapalli trenni tuli Megan külla, vaatasime filmi, mängisime ping-pongi ja olime niisama normaalsed. Muide trennis saime reedel pesapalli vormid kätte. Need näevad minu arvates megalahedad välja. Kunagi panen siia pildi mõnest mägust, siis näete ise. ;)

Laupäev hommikul pidi meil muidu tiimiga hommikusöök olema ning siis pidime mänguplatsi korda tegema ja raha koguma, aga kuna ma eelmisel öösel emaga skypesin, siis õnnestus mul loomulikult sisse magada. :D

Aga niiviisi oligi mul rohkem aega ennast valmis sättida, sest me sõitsime Indianapolisse WINTERJAMile!!! :D See on megasuur kontsert, kus esinevad mitmed kristlikud rock-bändid. Paar räpparit oli ka kohal seal. :D Üliüliülisupervinge kogemus. Inimesi olla seal olnud 20 000. Kotsert toimus Indiana Pacersite kodusaalis ja terve saal oli rahvast täis. Üks põhjus, miks nii palju vaatajaid kohal oli, oli ilmselt see, et pilet maksis kõigest 10 dollarit ja selle eest sai näha mitut üle Ameerika kuulsat bändi.

Erinevate esinejate vahel käisid mitmed inimesed rääkimas. Väga vinge oli see, kuidas üks noormees andis kirikutunni tervele saalile. Seda on võimatu kirjeldad, mis tunne see oli. Ta reaalselt karjus mikrofoni ja 20 000 inimest plaksutas ja karjus vastu. :D

Teine meeldejääv vahepala oli see, et üks mees rääkis, kuidas tuhanded lapsed aafrikas vajavad rahalist abi, neil pole süüa ega riideid. Seal kontserdil oli võimalik hakata ühe lapse "sponsoriks". Iga kuu võetakse su pangakontolt teatud summa raha selle lapse jaoks, sa kirjutad talle kirjasid. Ja siis see organisatsioon kirjutab sulle, kuidas sel lapsel läinud on. Kontserdi lõpus öeldi, et seal üritusel hakkasid enam kui 100 inimest sponsoriteks ühele lapsele.

Järgmine päev ma rääkisin sellest Sydneyga ja sain teada, et ta pere on olnud sponsoriks ühele tüdrukule juba mitu aastat. Nii hea on näha kuidas inimesed hoolivad teistest...

 

Igastahes, tagasi winterjami juurde... :D See oli MEGA!!!

 

See mees joonistas hiiglasliku pildi Jeesusest ühe laulu ajal.

1/4 saalist...megapalju inimesi

Newsboys!!!! Kuulsaim esineja. See trummikopleks keskel tiirles ühe laulu ajal. Ja kui ma ütlen tiirles, siis ma mõtlen et see tõusis üles, keeras vertikaalselt lavage ja tiirles ja sel ajal tegi trummar mega trummisoolo. :D

Siit ka vähe aru saada, kui palju inimesi kohal oli.

 

Üritasime lahkuda.

 



 

 

Ma ei oska ühtegi videot enda telefonist siia laadida, aga youtubest leidsin video Newsboyside ühest kuulsaimast laulust "God's not dead". See oli ka nende viimane pala kontserdil ja 20 000 inimest laulis (loe: karjus) seda kaasa, mis oli MEGA! :D

 

 

Pühapäeval toimus Elli, Christiani väikeõe sünnipäevapidu. Ta sai kaheaastaseks. :D Me, suured lapsed, veetsime peo, korvpalli mängides. Tort oli mega!

 

See printsessikleidis tüdruk on loomulikult Elli :D

Peo teemaks oli Rapunzel, nagu aru saada

 

 

Pärast pidu läksime Christiani juurde ja vaatasime "Frozen"it ja "Hotel Transylvania"t. "Hotel Transylvania on meganaljakas animafilm. :D

 

 

Nüüd see nädal on meil kevadvaheaeg!!!!!! :D:D

 

PS: Ma olen alati tahtnud siia postitada pildi Taco Belli kastmetest, sest need on geniaalsed...

 

Ma ei tea, kas te midagi lugeda näete, aga iga paki peal on lühikesed ütlused ja igaühe lõppu tuleks lisada "...if you know what I mean..." lol

 

 

Edukat viimast veerandit teile kõigile sinna, kes koolis käivad!! :D ja mõnusat sooja kevadet!

Kai :)